2003. a. olümpiaad Taivanil

Võistkond: Jaak Kikas, Sander Sõnajalg, Mihkel Kree, Jaanus Sepp, Aleksandr Morozenko, Fjodor Novožilov ja Jaan Kalda

Tulemused:

1. Mihkel Kree, 27,3 p, hõbe
2. Fjodor Novožilov 20,8 p aukiri
3. Jaanus Sepp 15,6 p
4. Aleksandr Morozenko 14,7 p
5. Sander Sõnajalg 14,2 p

Informatsiooniks: kuldmedali piir oli 33 p., hõbemedalil - 27 p., pronksmedalil - 22 p., aukirjal 16 p.

Tulemustest aitab ülevaatlikuma pildi saada ning võrrelda varasemate aastatega eraldi diagramm.

2.-11. augustil 2003. toimus Taipeis 34. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad. Algsete plaanide kohaselt pidi olümpiaad toimuma juulikuus, kuid seoses SARS-i laialdase levikuga Taivanil oli võistlus kolme nädala võrra edasi lükatud. Kohale oli tulnud 54 riigi võistkonnad, umbes 15 riigi esindused jäid saabumata, põhjuseks ilmselt suutmatus kohandada oma tegemisi uue ajagraafiku järgi (Hiina võistkonna puudumisel oli arvatavasti teistlaadne põhjus). Olümpiaad oli väga hästi organiseeritud, võistlust oli võetud riikliku tähtsusega asjana (millest muuhulgas andis tunnistust presidendi osalemine avamistseremoonial, luksuslik majutus viie-tärni hotellides ning pisiasjadeni läbi mõeldud korraldus). Ülesanded oli kvaliteetsed ja vigadeta (erinevalt näiteks 2002. a. olümpiaadi algtekstidest, kuhu olid sisse lipsanud nii mõnedki füüsikalised apsakad), kuid natuke igava-võitu ja mõnevõrra liialdatud rõhuasetusega matemaatikal — ülikooli seminariülesannete stiil kumas läbi; füüsikalist loomingulisust nõudvate küsimuste poolest tundus näiteks aasta-tagune Indoneesia ülesannete komplekt huvitavam. Tuginedes 1994. aastal mandri-Hiinas (Pekingis) toimunud olümpiaadi kogemustele, ootasime tavalisest raskemaid ülesandeid. Nii ka tõepoolest oli, kuid erinevalt mandri-Hiina olümpiaadist seisnes raskus eeskätt töömahukuses: nii teooria kui ka eksperimendi puhul jäi viiest ettenähtud lahendustunnist selgelt väheks. See jättis meie võistlejad suhteliselt nõrgale stardipositsioonile, sest treeningu käigus pöörati peatähelepanu mitmesuguste ebastandardsete lahendusvõtete õppimisele, kuna "kiirlahendamise" harjutamist faktiliselt ei toiminud. Mihkel Kree tunnistuste kohaselt oli küll võimalik n.ö. esimese ringiga ülesannetest üle käia, kuid teise ringi, st paari raskema alaküsimuse juurde tagasituleku jaoks enam aega ei jäänud. Isegi absoluutne võitja kogus vaid 42,3 punkti 50-st võimalikust.


XXXIV Rahvusvahelise Olümpiaadi kodulehele Taivanil
RFO-de koduleheküljele Kommentaari saatmine