Rogaining on orienteerumismatkamine kestusega 6…24 tundi. Harrastatakse seda põhiliselt Austraalias (rahvusvahelise reeglistiku sünnikoht), Uus-Meremaal ja Põhja-Ameerikas. Euroopas on sellisel kujul ja nime all (sõnaraamatust ei ole mõtet otsida, see on lühend "leiutajate" nimedest) pikamaaorienteerumise võistlusi korraldatud kindlasti Rootsis ja Tšehhis. On olemas ala rahvusvaheline föderatsioon, kes korraldab üle aasta MM võistlusi 24 tunnise kontrollajaga. Neid on seni peetud 4 korda, viimati käesoleva aasta jaanuaris Uus-Meremaal, vahetult WMOC-i järel. Järgmine tuleb 2002.a. juulis Tshehhis. Rahvuslikke spetsiaalsed rogainingu liidud on ainult Austraalias ja Tšehhis (Rogainingu ja Mägiorienteerumise Liit) ja Kanadas. Austraallaste katse eraldada rogaine muust orienteerumisest ei ole vilja kandnud. Nii Ameerika Ühendriikides kui Uus- Meremaal vaadatakse rogainingut kui üht orienteerumisala ja harrastatakse orienteerumisklubides.

"Kergejõustiklased jooksevad 100m 42 km-ni, orienteerumisalade diapasoon võiks olla sama lai". "Orienteeruda saan igal nädalavahetusel, rogainida vaid paar korda aastas"

IOF arvestab sel aastal toimunud rogaini MM võistlust ühe oma poolt korraldatava Maratonorienteerumiskarikasarja osavõistlusena.

Kaart on mõõtkavas 1:20 000…1:63 360 (toll-miil). Kasutatakse tsiviil- või sõjatopograafilisi kaarte, nii ostetuna kui ürituseks kohandatult uuesti trükituna. Üha rohkem valmistatakse aga spetsiaalseid rogainingu kaarte, isegi kuni kogu kaardipinnal välitöö tegemiseni tiitlivõistluste jaoks. Lühema kontrollaja puhul kasutatakse ka suuremapinnalisi orienteerumiskaarte. Olemus on sarnane meil tuntud kontrollajaga valikorienteerumisele. Kontrollaja sees tuleb isevalitavas järjekorras läbida võimalikult suur arv kontrollpunkte, mille eest saadud punktid summeeritakse. Nagu kunagi ka meil, on KP-de väärtus keerukusest-kaugusest sõltuvalt erinev. Hilinenud tagasijõudmist trahvitakse punktide mahaarvamisega.

Ala ei ole individuaalne, vaid 2…5 liikmelistele võistkondadele. Klassid on vanuse, soo ja liikmete arvu järgi. Võistkond peab liikuma koos, on üks kontrollkaart kompostrijälgede korjamiseks, võistluskaardi eksemplar igaühel. Tähis ja komposter on samasugune kui tavalises orienteerumises, küll aga tuleb KP külastus täiendavalt registreerida, kirjutades kompostri küljes rippuvasse tabelisse võistkonna number, läbimise aeg ja KP-nr kuhu kavatsetakse järgmiseks minna. See on vajalik kõnnumaal kadumajäänud rogainijate otsimiseks. Samal põhjusel võivad korraldajad nõuda ka vilede kaasaskandmist.

24 tunni üritusel antakse võistluskaardid ja KP-de legendid kätte 2…3 tundi enne starti. Kui kasutatakse ristkoordinaatvõrguga ostetud kaarte, võib pidekaartide kokkuhoiu mõttes KP-de asukohad esitada ka xy koordinaatidena võistlejatele ise kaardile kandmiseks.

Kasutada võib vaid korraldajate poolt antud kaarti, (nii oli veel 60-tel aastatel õiges orienteerumiseski) ilmselt sama ala kujutavate orienteerumiskaartide kasutajate eeliste kärpimiseks.

Näib, et rogaining on säilitanud mõndagi orienteerumise algaegadest pärit seikluslikkusest ja mängulisusest, jättes tulemusspordina aga palju juhuse hooleks.

Uus aeg tungib sisse aga küll Sport-identi ja Emiti elektroonse registreerimise kasutamisega, kui mõnel Ameerika võistlusel eraldi arvestatava GPS klassiga. Selles osalejaile antakse tiheda geograafilise koordinaatvõrguga kaart, millel võib oma asukohta määrata kaasaskantava satelliitnavigatsiooniseadme abil.

Võistluskeskus on kasutatava maastiku keskel. Osalejad võivad seal laagerdada, süüa-magada… Selles suhtes on maailma eri otsades erinevad tavad: Okeaanias toidavad osalejaid korraldajad, Ameerikas keedavad-küpsetavad osalejad ise. Austraallaste korraldusõpetuses on toodud detailsed menüüd 400-le rogainijale, omnivooridele kui vegetaaridele 12 ja 24 tunnise ürituse jaoks.

"Rogaine on ilus maastik, hea seltskond, suurepärane toit".

Tipptegijatele (siiski vähestele) on see ekstreemsport. Kogu kontrollaja jooksul liigutakse, jättes pimeda aja jaoks lihtsamad maastikuosad. Rootsis, 6 tunni kontrollaja puhul, on võitjateks olnud tipporienteerujad, kes kogu raja läbisid joostes.

Emotsioonijad võtavad vahepeal aja tõsiselt maha (isiklikult, võistluskell tiksub kogu aja) ja söövad-magavad võistluskeskuses, oma telgis või korraldaja poolt reserveeritud siseruumides.

Austraallastel on välja antud meistrivõistluste korraldamise standard, kuid võistlusreeglid ei ole nii üks-üheselt fikseeritud kui orienteerumises, konkreetses võistlusjuhendis tuuakse just sel võistlusel kehtivad reeglid.

Rogaini populariseerijad rõhutavad just ala sotsiaalsust ja igaühelsobivust. Kahtlemata võimaldab selline valikorienteerumise vorm tervet päeva täis orienteeumis- ja loodusesliikumise rõõmu, muutumata vaid vähestele sobivaks ekstreemspordiks.

Lisainformatsiooni saab Internetist: http://rogaine.asn.au/ara/index.html

Võistluskeskus: Järvamaa, Mägede küla, Tõrvaaugu

Võistlusreeglid: