Põhikiri
Mittetulundusühing EESTI OPERATSIOONIANALÜÜSI SELTS
Põhikiri
Kinnitatud 18.03.10 üldkoosoleku otsusega, täiendatud 08.05.13
I ÜLDSÄTTED
1.1 Mittetulundusühing Eesti Operatsioonianalüüsi Selts, lühendatult EstORS (edaspidi: Selts), ingliskeelse nimetusega Estonian Operational Research Society (EstORS), on avalikes huvides tegutsev organisatsioon, mille asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinn.
1.2 Seltsi eesmärgiks on ühendada endas operatsioonianalüüsi valdkonnas tegutsevaid teoreetikuid ja praktikuid, kes aktiivselt töötavad Eesti Vabariigi väljaarendamiseks infoühiskonnana. Oma tegemistes ja toimingutes Selts juhindub käesolevast põhikirjast, mis on vastavuses Eesti Vabariigi Põhiseadusega, aga samuti teiste seadussätetega Eesti Vabariigi seadusandluses (sh Mittetulundusühingute seadus). Oma eesmärkide saavutamiseks teostatakse muuhulgas järgmisi tegevusi:
1.2.1 Ergutada operatsioonianalüüsi alast teoreetilist ja rakenduslikku uurimistööd ning aidata kaasa teadusloomele informaatika ja operatsioonianalüüsi vallas, lähtudes loodusteaduste, tehnoloogia ja innovatsiooni vaatekohast.
1.2.2 Osaleda koos teiste institutsioonidega Seltsi tegevusaladega seotud distsipliinide ja arengupoliitikate arendamisel ja viimistlemisel.
1.2.3 Stimuleerida rahvusvaheliste sidemete ja kontaktide loomist ja edasiarendamist ning kogemuste vaba vahetust Seltsi liikmete ja teiste sarnaste teaduslike ja professionaalsete ühingute ja seltside liikmete vahel nii kodumaal kui ka kogu maailmas.
1.2.4 Korraldada nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi kokkusaamisi ja nõupidamisi Seltsi tegevuse eesmärkidega seotud teemade käsitlemiseks ja läbiarutamiseks.
1.2.5 Aidata kaasa Seltsi ja selle liikmete teaduslike tulemuste ja saavutuste laiemale levikule ja kättesaadavusele ning akadeemilise edu ja kordaminekute tutvustamisele loengute ja seminaride korraldamise, artiklite ja raamatute avaldamise ning massimeedias populaarteaduslike saadete organiseerimise kaudu.
1.2.6 Edendada operatsioonianalüüsi alast haridust ja sellel eesmärgil luua fonde ja läbi viia loengukursusi tõstmaks operatsioonianalüüsi alast teadmiste ja oskuste taset.
1.2.7 Hankida aja- ja asjakohast informatsiooni Seltsi spetsiaalsust puudutavatel teemadel, et tagada selle liikmete huvide püsimine ja õiguste kaitse.
II SELTSI LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING SELTSIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD
2.1 Seltsi liikmeks võib olla iga füüsiline isik või juriidiline isik, kes on valmis aktiivselt kaas lööma Seltsi eesmärkide elluviimisel ja täidab põhikirja nõudeid. Liikmeid võib klassifitseerida järgmiselt:
a) asutajaliikmed on need, kes võtavad osa Seltsi asutamiskoosolekust, aga ka need, kes on Seltsi liikmeks vastu võetud mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast asutamiskoosoleku toimumist;
b) aktiivsed liikmed on need, kes on kantud Seltsi liikmete registrisse hiljem kui 30 päeva jooksul Seltsi asutamisest ja kes regulaarselt järgivad Seltsi põhikirja alusel neile peale pandud kohustusi;
c) auliikmed on need, kes üldkogu (üldkoosoleku) otsuse kohaselt on pälvinud sellise lugupidamise oma saavutuste ja tegevuse tõttu, mis on kasulikud Seltsile või laiemalt üldse;
d) toetajaliikmed on need, kes veel ei ole täitnud kõiki aktiivliivliikmele esitatud nõudeid, kuid on juhatuse hinnangul mingil teisel viisil panustanud Seltsi eesmärke teenivatesse tegevustesse või distsipliinidesse.
Seltsi liikmeks vastuvõttu võivad taotleda nii Eesti Vabariigi kodanikud kui ka välismaalased. Liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise korraldab Seltsi juhatus.
2.2 Seltsi liikmeks vastuvõtu otsustab Seltsi juhatus liikmeks pürgija kirjaliku avalduse alusel, välja arvatud auliikmed ja need asutajaliikmed, kes olid kohal Seltsi asutamiskoosolekul.
2.3 Seltsist väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse, milles fikseeritakse vähemalt kahenädalane etteteatamistähtaeg, millal ta kustutatakse liikmete nimekirjast.
2.4 Põhikirjaga sätetega vastuolus oleva teo kordasaatmine võib liikmele kaasa tuua Seltsi liikmete imekirjast väljaarvamise või liikmelisuse ajutise peatamise. Seltsi liikme võib Seltsist välja arvata, kui:
a) ta ei ole tasunud kahe majandusaasta eest liikmemaksu;
b) ta ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi Seltsi üldkooolekul või Seltsi poolt korraldatud üritusel.
Liikmelisuse ajutine peatamine maksimaalselt 6 kuuks võib toimuda iga teo või selle tegemata jätmise pärast, mis põhjustavad materiaalset või moraalset kahju Seltsile või selle juhtkonnale, kuid mis ei pälvi Seltsist väljaheitmist.
2.5 Seltsist väljaarvamise korral liikmemakse endisele liikmele ei tagastata. Endist liiget võib uuesti Seltsi liikmeks võtta üldistel alustel.
2.6 Seltsi liikme väljaarvamise või liikmelisuse ajutise peatamise otsustab Seltsi juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust otsusealusele liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise või liikmelisuse ajutise peatamise küsimuse arutelul. Liikme väljaarvamise või liikmelisuse peatamise küsimus on otsustatud, kui selle poolt on 2/3 juhatuse liikmetest.
III LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1 Seltsi liikmete õigused on kindlaks määratud järgmiselt.
1) Asutajaliikmetel ning aktiivsetel liikmetel on õigus:
a) osaleda hääleõigusega Seltsi üldkoosolekul;
b) olla valitud Seltsi juhtorganite liikmeks;
c) saada Seltsi juhatuselt ja muudelt organitelt teavet Seltsi tegevuse kohta;
d) nõuda Seltsi üldkogu kokkukutsumist (vt peatükk IV, artikkel 4.3, lõige b ).
2) Auliikmetel ja toetajaliikmetel on õigus:
a) osaleda Seltsi üldkooolekul õigusega sõna võtta , kuid mitte hääletada;
b) ilmutada Seltsi juhatuse ees initsiatiivi soodustamaks seltsi eesmärkide saavutamist;
c) kui auliige osutub ka asutaja- või aktiivliikmeks, siis on tal kõik õigused, mis on näidatud selle artikli lõikes 1.
3.2 Seltsi liige on kohustatud:
a) järgima Seltsi tegevuses osalemisel põhikirja ja Seltsi juhtorganite otsuseid;
b) tasuma määratud liikmemaksu ja erakorralisi makseid, mida võidakse kehtestada üldkoosoleku otsusega;
c) teatama Seltsi juhatusele Seltsi liikmete üle arvestuse pidamiseks oma kehtivad kontaktandmed.3.3 Liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib Seltsi liikmele panna ainult üldkoosoleku otsusega.
IV ÜLDKOOSOLEK (ÜLDKOGU)
4.1 Seltsi kõrgeimaks juhtorganiks on üldkoosolek, kus igal Seltsi liikmel on üks hääl, ja on selle institutsiooni suveräänne otsustuskogu. Üldkogu koosolekud võivad olla kas korrapärased või erakorralised, et menetleda üksnes eelnevalt välja kuulutatud päevakorra teemasid ja punkte.
4.2 Seltsi üldkoosoleku pädevuses on:
a) põhikirja muutmine, kui seda soovib 2/3 üldkoosolekul osalejatest;
b) eesmärgi muutmine, kui seda soovib 9/10 üldkoosolekul osalejatest;
c) juhatuse liikmete määramine;
d) revisjonikomisjoni määramine;
e) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Seltsi esindaja määramine;
f) Seltsile kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine.
4.3 Seltsi üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt 1 kord aastas:
a) aastaaruande kinnitamiseks;
b) seaduses määratud ja muudel juhtudel, kui Seltsi huvid seda nõuavad (nt 1/10 liikmete nõudmisel).
4.4 Üldkoosoleku kokkukutsumiseks avaldab Seltsi juhatus internetis vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist teate, näidates ära üldkoosolek aja, koha ja päevakorra ning saadab igale Seltsi liikmele kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist samasisulise kirjaliku teate.
4.5 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle 50% hääleõigusega liikmete üldarvust. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud Seltsi liikmetest või nende esindajatest.
4.6. Üldkoosoleku meilitsi läbiviimise reeglid.
4.6.1 Üldkoosoleku algatab juhatus (juhatuse liige) või toimub see muudel seadusega (põhikirjaga) ettenähtud juhtudel. Üldkoosolekust teeb kokkuvõtte algataja ja saadab tulemuse otsusena liikmetele.
4.6.2 Üldkoosoleku algatamisest teatatakse kõigile EstORSi liikmetele meili (e-posti) teel.
4.6.3 Reeglina koosneb meilitsi läbiviidud üldkoosolek kahest etapist: arutelust ja hääletamisest. Etapid märgib üldkoosoleku algataja ära kirja teemareal (Subject), etapi tähtajad kirja sisuosas. Hääletamisetapi minimaalseks pikkuseks on üks nädal, maksimaalseks pikkuseks kolm nädalat. Kui hääletanud on kõik EstORSi liikmed või kui otsuse poolt on hääletanud rohkem kui 50% seltsi nimekirjas olevatest liikmetest, ei pea algataja järelduste tegemiseks lõpptähtajani ootama.
Rakendusnäide: kui hääletamisetapp kuulutatakse välja reedel, peab see kestma vähemalt järgmise reedeni, kusjuures hääletada on võimalik kogu järgmise reede jooksul. Etapi maksimaalse pikkuse tõlgendus on analoogiline.
4.6.4 Hääletamisel osalemisel tuleb saata läkitaja seisukohta selgelt väjendav vastuskiri kõigile teistele seltsi liikmetele (Reply all).
4.6.5 Sõltumatult hääletajate arvust loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, kui selle poolt on rohkem kui 50% hääletanud liikmetest, st. on hääletamisetapi tähtajaks oma seisukohta vastusmeilis väljendanud.
Rakendusnäide: kui hääletamisel osaleb 4 liiget, peavad vähemalt 3 olema otsuse poolt. Häälte jagunemisel 2:2 loetakse otsus tagasi lükatuks.
V JUHATUS
5.1 Seltsi tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on vähemalt üks ja ülimalt seitse liiget.
5.2 Juhatuse liikmed ja juhatuse esimehe (Seltsi presidendi) määrab üldkoosolek 3 aastaks.
5.3 Seltsi juhatuse koosolek on pädev otsustama, kui sellest võtab osa 2/3 liikmetest. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik koosolekul viibivate juhatuse liikmete poolthäälte enamus, v.a peatüki II artiklis 2.6 sätestatud juhtudel, kus on nõutav 2/3 poolthääli. Kui hääled jagunevad võrdselt, siis presidendi hääl läheb arvesse topelt.
5.4 Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üks kord poolaasta jooksul.
5.5 Juhatus jagab tööülesanded oma liikmete vahel, välja arvatud presidendile kuuluvad kohustused.
VI REVISJONIKOMISJON
6.1 Revisjonikomisjon revideerib ja inspekteerib Seltsi tegevust. Revisjonikomisjonis on 1 kuni 3 liiget.
6.2 Revisjonikomisjoni liikmed määrab üldkoosolek 3 aastaks.
6.3 Revisjonikomisjon peab arvestust seltsi varade üle, inspekteerib maksekorraldusi ja teisi administratiivseid aspekte.
6.4 Revisjonikomisjon kontrollib Seltsi igaaastast majandusaruannet, mille peab revisjonikomisjon enne üldkoosolekule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks esitamist heaks kiitma.
VII ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LIKVIDEERIMINE
7.1 Seltsi ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.
7.2 Seltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.7.3 Seltsi likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmeks oleva sarnase eesmärgiga mittetulundusühingule, sihtasutusele või avalik-õiguslikule isikule.