1. Maie Kalda, sündinud 19. juunil 1929 Virumaal Väike-Maarjas, käinud sealsamas alg-ja keskkoolis lõpetamiseni 1947. Emakeele- ja kirjandusõpetaja oli Juta Inglist. 2. Tartu Riikliku Ülikooli lõpetanud eesti filoloogi diplomiga 1956. Diplomitöö oli kirjandusküsimustest Rosenplänteri Beiträge’s, seda retsenseeris Juhan Käosaar. 3. Aspirantuur Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudis 1956–1959, juhendajaks Aarne Vinkel, kandidaaditöö “Jaan Kärner kirjanduskriitikuna” kaitstud 1963 ja ilmunud 1964. Tööl sealsamas 1960. a-st nooremteaduri, vanemteaduri, sektorijuhataja ning uuesti vanemteaduri ametkohal, 1990. a-st poole koormusega. Oktoobrist 1993 konsultantvanemteadur KKI-st eraldunud ning reorganiseeritud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses (0,12–0,3 koormusega). Veebruarist 2003 konsultantvanemteadur Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühmas. 4. Uurinud eesti kirjandust ja kriitikat, publitseerinud 1958. a-st saadik. Samaaegu hakkas arvustama uudiskirjandust 5. Eesti (NSV) Kirjanike Liidu liige 1966. a-st. Soome Kirjanduse Seltsi välisliige 1977. a-st. Emakeele Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige. 1938–1940 kodutütar, 1941 pioneer, 1980. aastal kirjutanud alla “40 kirjale”. 6. Artiklite ja arvustuste kogu “Kirjandusest ja kriitikast” (1976) tõi sisse kaks omaaegset suuremat preemiat, mille eest ostsin Muhusse väga ilusa 100-aastase popsitare. Aga see hakkas tahtma uut roogkatust. Vajamineva summa sain kokku gümnaasiumiõpiku “Tuglasest Ristikivini” (“Koolibri”, 1997) honorarist, Lüneburgis 1995 peetud seminariettekande tasust ja Kultuurkapitali stipendiumist. Nüüd on majake veel ilusam. Seal elab ka meie kahe-pere-kass Miku (vt. Jaan Kalda lehekülje signatuuri). 7. Väitekirju ja diplomitöid olen juhendanud vähe, aga kõigi kolme autoreist on asja saanud: Rein Veidemann, Maire Liivamets, Ingrid Velbaum-Staub. 1980–1986 juhendasin Õpilaste Teadusliku Ühingu eesti filoloogia sektsiooni ja koostasin õpilasteadurite töödest kogumiku “Õpilaselt õpetajale” (Tallinn 1990, 148 lk.). Olen ka nii mõnelegi põlvkonnale ujumist õpetanud. 8. Akadeemilise “Eesti kirjanduse ajaloo” V köite 1. (1987) ja 2. raamatu (1991) toimetaja. 9. Arvutiga õppisin kirjutama 1992–1993, õpetasid Piret Viires ja Virve Sarapik. (Kirjutusmasinaga 1946.) 10. Vt. Teaduspublikatsioonid 1988–2003. Koostatud 26.10.2000 |
