Teaduspublikatsioonid 1988–2000

Mis mees ta on?
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Collegium litterarum 12. Toimetanud Piret Viires. Kujundus ja teostus Mari Nõmtak. Tallinn, 2000. 400 lk.

[Temaatiliselt suunitletud artiklikogu; A. Vinkel määratleb paraku esseekoguks (vt. “Keel ja Kirjandus” 2000, nr. 10, lk. 733). Sisaldab 7 varem ilmumata või vähetuntud foto- jm. portreed.]


Teisi artikleid ja lühiuurimusi:

Kirjandus. – Saaremaa. Loodus. Aeg. Inimene. 1. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002, lk 219–239 (koos Aarne Vinkliga).

Vana kaader järel-eesti ajal võimalusi proovimas. – Kohandumise märgid. Koost. ja toim. V. Sarapik, M. Kalda, R. Veidemann. Collegium litterarum 16. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002, lk 55–56.

Estonian Literary Slum. – Koht ja paik/Place and Location II. Eds. V. Sarapik, K. Tüür, M. Laanemets. Proceedings of the Estonian Academy of Arts 10. Tallinn, 2002, lk 389–406.

Eesti kirjanduslugu kriitikute risttules. – Keel ja Kirjandus 2001, nr 12, lk 868–871.

Eesti kirjanduslik agul. – Looming 2001, nr 11, lk 1715–1726.

Suletud ruum tegevuspaigast kujundiks (I). – Eesti kultuur 1940. aastate teisel poolel. Tallinna Pedagoogikaülikooli Toimetised. Humaniora A19. Tallinn 2001, lk 17–25.

Vana kaader järel-eesti ajal võimalusi proovimas. – Keel ja Kirjandus 2001, nr 8, lk 572–578.

Õiglus sööb arvustuse jõu ja mahla. [Järelsõna.] – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001, lk 388–397.

Kommentaarid. Kriitika VI. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001, lk 439–501.

Maailma parandamas ja unesid nägemas. [Järelsõna.] – Arvo Valton Vallikivi, Kogutud teosed 3. Novellid III. Tallinn: Virgela, 2000, lk 441–446.

Räägitakse, et öökull olnud pagari tütar. [Hiram, Mõru maik. Tallinn 1999.] – Keel ja Kirjandus 2000, nr. 4, lk 291–293.

Redigeerimine kui steriliseerimine (F. Tuglase näitel). – Kultuuritekst ja traditsioonitekst. Toim. Ü. Pärli. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2000, lk 124–132.

Võhik. – Emakeele Seltsi aastaraamat 44/45. Tartu 2000, lk 42–49.

Milleks ja kellele. (Rubriigis "Mõttevahetus: 90-ndad"). – Looming 2000, nr 1, lk 96–99.

Lisandusi Jannseni stiili määratlemiseks. – Mis on see ise: tekst, tagapõhi, isikupära. Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Toim. M. Kalda, Õ. Kepp. Tallinn, 1999, lk. 225–250, resümee lk. 428–429.

Järelsõna. – J. Järv, Vallimäe neitsi. 4. tr. Tallinn, Eesti Raamat, 1997, lk. 203–208.

Tammsaare, Koorti ja Wiiralti loomad. – Tallinna Pedagoogikaülikooli toimetised. A 3 Humaniora. Toim. K. Kirme, H. Vihma, M. Männik. Tallinn, 1995, lk. 13–32, resümee lk. 32–33 (= “Vikerkaar” 1996, nr. 1–2, lk. 85–104).

Über makkaronische Dichtungsart in Estland. – Proceedings of the Latvian Academy of Sciences. Section A. 1996, nr. 4/5, lk. 1–10.

Kirjandusteadus. – Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Collegium litterarum 7. Toim. P. Kruuspere, P. Viires. Tallinn, 1995, lk. 7–62, 125–131.

Milleks veel “Mana”, kui “Tulimuld” olemas? – “Raamatukogu” 1995, nr. 1, lk. 22–23, resümeed lk. 38, 39.

Estnischsprachige Übersetzungsanthologien – eine Auswahl. – Hrsg. János Gulya / Norbert Lossau, Anthologie und interkulturelle Rezeption. Opuscula Fenno-Ugrica Gottingensia Bd VI. Frankfurt am Main, 1994, lk. 27–36.

Tühjale saarele kaasavõtmise raamat. “Meistri ja Margarita” trükiredaktsioonide võrdlus. – “Raamatukogu” 1993, nr. 2, lk. 27–29, resümeed lk. 36, 37, 38.

Kalju Lepiku proosatekstide luulelikkus. – Väliseesti kirjanduse konverents. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Collegium litterarum 4. Tallinn, 1991, lk. 31–38 (= “Haridus” 1991, nr. 2, lk. 40–43).

Kirjandus ja sotsiaal-poliitiline süsteem. – Eesti kirjanduse ajalugu. V köide. 2. raamat. Kirjandus Eestis 1950.–1980-ndail aastail. Toim. M. Kalda. Tallinn, “Eesti Raamat”, 1991, lk. 8–20 (= “Keel ja Kirjandus” 1989, nr. 8, lk. 449–457).

Kirjanikkond. Kirjanike Liit. – Sealsamas, lk. 20–31.

Mis keeles kass naeratab? – Karl Ristikivi. 75. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi materjalid I. Eesti NSV Kirjanike Liit. Toim. P. Lias. Tallinn, 1988, lk. 32–40 (= “Keel ja Kirjandus” 1988, nr. 8, lk. 460–465).

Nagu publikatsioonide loetelustki näha, on M. Kalda üheks huvisuunaks olnud kassid ja teised loomad kirjanduses ja muudes kaunites kunstides. Jänesehaake animalistikasse tegin ka p. 6 mainitud õpikus, Jannsenit jt. varaseid jutukirjanikke käsitlevates artiklites resp. ettekannetes. Nii et võib-olla jõuan veel kokku kirjutada raamatu pealkirjaga “Mis loom see on?”